✒️MTÜ VAITER "Hoolivad isad" programmijuht ja nõustaja Sigrid Petoffer selgitab, mis paneb isa oma lapse vastu kätt tõstma või vaimset vägivalda kasutama ja kuidas on võimalik isasid muutumise teel toetada.
🖌Nädala alguses kirjutas Eesti Päevaleht 44-aastasest kolme lapse isast, kes oli parajasti tööl, kui ta jaoskonda ülekuulamisele kutsuti: olete oma poegi rihmaga löönud, algatame uurimise.
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/93940411/ekspert-pole-voimalik-olla-samaaegselt-hea-isa-ja-vagivaldne-partner-kes-utleb-et-lapse-ema-voiks-ennast-polema-panna
“Hoolivad isad” programmijuhi kommentaar:
Agressiivsus on omadus, mida esineb kõikidel inimestel. Vaadates agressiivsust positiivse ressursina, siis aitab see meil enda eest seista, midagi saavutada või ka endasse uskuda. Seega agressiivsuse mahasurumine jõuga, näiteks lastel, võib vaigistada nende tunded ja emotsioonid ning suruda neid raamidesse, mis meile, täiskasvanutele sobilikud on.
Just allasurutud tunded ja rahuldamata vajadused võivad väljenduda agressiivse käitumisena - see võib kahjustada meid ennast ja teisi. Eriti ohtlik on passiivne agressiivsus lähisuhetes, kus me mõtleme ja tunneme, aga ei räägi sellest.
Meie oleme täiskasvanud ja vastutame ning peame tulema toime lapse agressiivsusega, aga lapsed meie omaga mitte.
Seega peame õpetama lastele, kuidas väljendada tundeid ja vajadusi nii, et nad tuleksid toime oma tugevate tunnetega. Meie oleme täiskasvanud ja vastutame ning peame tulema toime lapse agressiivsusega, aga lapsed meie omaga mitte. Neil pole selleks lihtsalt võimekust. Mida siis ikkagi teha, kui me täiskasvanutena ei tule iseendaga toime?
Kohtun erinevate inimestega ja tihti küsitakse, et kuidas me siis ikkagi karistame isasid, kes meie juurde programmi suunatakse ja kes on olnud lähisuhetes vägivaldsed või on selleks kõrge risk. Ütlen siis nõnda, et meie ei karista, vaid õpetame - neil endal on niigi keeruline olukord ja nad vajavad abi. Siin kehtib ehk sama põhimõte, mis lastegi puhul, et mida väljakutsuvamalt laps käitub, seda rohkem ta abi vajab.
Turvalisem elu lastele
Programm "Hoolivad isad: turvalisem elu lastele" on mõeldud isadele, kellel on risk käituda agressiivselt või kes on juba seda teinud. Näiteks on isa löönud (tihti korduvalt) last või lapse ema, lapsed on pidanud taluma alandamist ja mõnitamist. Pereliikmete turvatunne võib kaduda isa kõrge kontrollivajaduse tõttu või on lapsed kannatajad vanematevahelises arvete klaarimises.
Ühe lastekaitsetöötaja sõnul moodustab suure osa tema tööst lapse hooldusõiguse üle vaidlevate vanemate lepitamine. Lihtne öelda, et võtke ennast laste pärast kokku, aga päriselus see ei toimi. Õnneks on hakatud üha enam pakkuma erinevaid perelepituse viise.
Isa liitumisel programmiga püüame aru saada, milles seisneb probleem, kelle vastu on agressiivne käitumine suunatud ja milline see on. Sealt siis kooruvadki välja põhjused nagu näiteks isikuomadused (impulsiivsus), vägivalla kogemine lapsepõlves või noorukieas, lugupidamatu suhtumine partnerisse ehk väärtushinnangud või keskkonnast tulenevad riskid nagu pingeline olukord töökohal.
Isad ütlevad ka seda, et ma olengi väga hea isa, aga see lapse ema "võiks ennast põlema panna".
Suhted võivad muutuda keeruliseks ka siis, kui üks vanematest töötab välismaal ja laste igapäevaelus aktiivselt ei osale. Kindlasti on suur teema sõltuvused nagu alkohol ja narkootikumid.
Isad ütlevad ka seda, et ma olengi väga hea isa, aga see lapse ema "võiks ennast põlema panna". Pole võimalik olla ühtaegu hea isa ja vägivaldne partner, sest lastel on väga keeruline päevast päeva kestvaid tülisid taluda. Vahel jõuavad meie juurde isad, kelle suhted laste emaga on muutunud sedavõrd konfliktseks, millest väljapääsu ei tundu olevat. Siis hakkamegi üheskoos seda pundart arutama.
Lootus jääb
Alustame lootuse tekitamisest, et muutused on võimalikud. Vahel tuleb tööd teha ka motivatsiooniga. Kui oleme lapsepõlvekogemused üle vaadanud, siis pühendume lapsekeskse isaduse avastamisele. Probleemid pole muud kui õppimata oskused.
Näiteks kuidas saavutada soovitud tulemust last solvamata või karistamata. Isad saavad programmis uusi oskusi, kuidas luua lastega häid suhteid, kuidas lapsi õpetada ja neid hoida. Räägime avatult ja ausalt vägivallast ja selle mõjudest.
Lõpuks keskendume tulevikule ehk kuidas edasi. Tihti soovitame isaks olemist edasi õppida. Isad väärtustavad grupijuhtide avatust ja toetust, kelleks on vastava ettevalmistusega spetsialistid (üks mees ja üks naine).
"Hoolivad isad: turvalisem elu lastele"
Täna on meil üle Eesti 14 grupijuhti, kes lisaks gruppide juhtimisele teevad isadega tööd ka individuaalselt. Lähiajal lõpetavate isadega koos on programmi tänaseks läbinud 55 isa, kellel on kokku 130 last. Huvilisi on oluliselt rohkem, aga kõik ei taha või ei julge seda asja ette võtta. Nimelt kestab programm neli või viis kuud ja nõuab suurt pühendumist.
Vaid 5% isadel pole me täheldanud esialgu mingit muutust käitumises, mis väljendub selles, et ta ei võta vastutust ega soovigi omalt poolt midagi ette võtta. Programmi läbimise ajendiks võib olla vaid prokuratuuri poolt määratud karistuse kandmine. Õnneks on neid vähe.
On isasid, kes on abiellunud peale programmi lapse emaga või hakanud uuesti koos elama.
Isad harjutavad uusi oskusi ja on andnud tagasisidet, et suhted on muutunud paremaks. On isasid, kes on abiellunud peale programmi lapse emaga või hakanud uuesti koos elama. On ka neid, kes on ikkagi libastunud ja kasutanud laste või laste ema suhtes vägivalda. Tulemus on seegi, kui lapse huvides tuleb suhe katkestada.
Kohtume isadega veel aasta jooksul peale programmi lõppemist, et saada aru, kuidas neil on vahepeal läinud. Võime kinnitada, et muutused on enamasti püsinud ja isad on oma suhetega edasi tegelnud - näiteks läinud pereteraapiasse või läbinud lepituse.
Tuleb ette olukordi, kus naine ei lepi mehe kodust lahkumisega või kasutab lapsi isa mõjutamiseks või kasutab vägivaldses suhtes olles ka ise vägivalda.
Teadaolevalt on mehed loomult agressiivsemad, aga agressiivne käitumine on ka naistele omane. Nii tuleb ette olukordi, kus naine ei lepi mehe lahkumisega kodust või ta kasutab lapsi isa mõjutamiseks või vägivaldses suhtes olles kasutab ka ise vägivalda. Kõik olukorrad on erinevad ja vajavad süvenemist. Selleks, et teemasse süveneda, on vaja aega ja tahet teha omavahel koostööd kõikide laste elus osalevate täiskasvanutega.
Head lapsevanemad, me oleme selleks, et lapsi hoida, armastada ja kaitsta, mitte tekitada neile hirmu, valu ja muret. Kui te tunnete, et vajate tuge, siis leidke endale võrdne partner, kes teid alati kuulab, õppige viise, kuidas ennast rahustada - näiteks minge jalutama ja otsige abi.
Alustage näiteks vägivallast loobumise tugiliinile helistamisest 660 6077. Ka meie ühingus MTÜ VAITER on erinevaid võimalusi abi saamiseks: info@vaiter.ee.
Üks hea viis vägivalla ennetamiseks on konflikti või arusaamatuse korral öelda endale stopp, astuda samm tagasi ja hinnata olukorda. Alati ei pea kohe reageerima, eriti laste puhul. Lapsed vajavad oma arenguks katsetamiskogemust, võimalust argumenteerida, uurimisvõimalusi ja kõike muudki ning seda tuleb neile võimaldada.
Uued programmid nii isadele kui ka naistele oma agressiivse käitumise äratundmiseks ja vähendamiseks alustavad juba septembris.
Aitame isadel oma lapsi väärtustada! ... See more
