Mida tähele panna töös ohtlike, vägivalla kasutamise riskis olevate ja vägivaldsete isadega
Autorid: Katreena Scott ja Tim Kelly, programmi „Hoolivad isad“ loojad
Refereeris: Sigrid Petoffer, MTÜ VAITER programmi „Hoolivad isad“ projektijuht Eestis
Ajal, kui COVID-19 tõttu on välja kuulutatud eriolukord ja programmi „Hoolivad isad“ kohtumised toimuvad interneti vahendusel, on kriitiline jälgida programmi peamist eesmärki – suurendada laste ja nende emade turvalisust. Programm on loodud selleks, et vähendada meeste poolset vägivalda laste ja laste emade suhtes.
Veendumaks, et ollakse jätkuvalt lapsekesksed, on isasid oluline tähelepanelikult kuulata ja keskenduda selle juures nende kahjulikele mõtlemis- ja käitumisharjumustele ning koheselt ka neile reageerida. Tuleb aidata meestel keskenduda lapsekesksele vanemlusele, lugupidamisele ja vägivallavabale suhtlemisele.
Siin on meeldetuletused mõnest kahjulikust mõtlemis- ja käitumisharjumusest, mida tuleb isadega suhtlemisel tähele panna, et kaitsta nende lapsi ja perekondi väärkohtlemise eest.
Olukorra üle kontrolli kaotamine
Kahju tekitavad isad võivad tunda, nagu oleks asjad kontrolli alt väljas ja / või võivad end pidada oma partneri ohvriks, kellel on kogu kontroll. Mõlemal juhul võib isa sellele reageerida ja kontrollida käitumist nende suhtes, kellel on vähem võimalusi ja võimu, s.o nende partnerite ja laste suhtes. COVID-19 on suurendanud meestes hirmu, et nad võivad kaotada kontrolli reaalselt (nt töö kaotamine), tajutavalt (nt valitsus kasutab seda võimalust meid survestada) ja õigustavalt (nt partner on süüdi, et pole võimalik lastega kohtuda- ta hoiab lapsi minu eest). Isad võivad üritada hakkama saada, võttes kontrolli oma perekonna üle jäikade nõudmistega, suurendades kontrollkäitumist ja õigustades, et tema käitumine on oluline perekonnas asjade korralikult toimimiseks.
Isolatsioon isolatsioonis
Isolatsioon on väljakujunenud taktika ja muster neile, kelle käitumine teisi kahjustab, isegi väljaspool sotsiaalset distantseerumist. Laste ja laste emade isoleerimisega seotud jõupingutused võivad sotsiaalse distantseerumise ajal jätkuda ja intensiivistuda. Isad võivad takistada lastel ja laste emadel suhtlemast sõprade ja pereliikmetega või jälgida kontakte ja kuulata pealt vestlusi. Isa võib nõuda, et ta ise läheb toidupoodi või apteeki, kuna ema “ei saa usaldada” või “kuna see on turvalisem”. Ohvritega töötavate inimeste kogemuste põhjal on teada, et paljudele naistele, kellel on praegu keelatud suhelda kellegagi väljaspool perekonda, võib olla kodust väljas käimine ainus võimalus, kui ta saab eraviisiliselt helistada. Isad võivad piirata lapse liikumist kodus, sundides teda püsima oma toas ja karistades last juurdepääsupiirangutega elektroonilistele seadmetele. Neid mustreid tuleb tähele panna. Oluline on aru saada, kuidas mehed toetavad oma laste ja laste emade suhteid oma lähedaste ja sõpradega.
Laste emade halvustamine
Emad ja emadus on sageli vägivaldsete meeste keskmes ja sihtmärgiks. Sotsiaalse distantseerumise kontekstis võib halvustamine ja väärkohtlemine veelgi suureneda. Sotsiaalne distantseerumine võib avaldada peresuhetele olulist survet. Eriolukord on tavaliselt emotsionaalselt laetud ja konflikt teravneb isegi peredes, mis on üldiselt harmoonilised. Tuleb olla tähelepanelik, kas isad süüdistavad emasid tekkinud olukorras ja selles, et ema ei tee olukorra parandamiseks midagi tarvilikku. Tuleb jälgida ka selliseid momente, kui isa ütleb, et lastel oleks parem minuga kui emaga. Sellist käitumist seostatakse väga lugupidamatu ja potentsiaalselt ahistava käitumisena laste ema vastu. Isad võivad olla väga osavad kohtlemaks emasid kui perekonna teenijaid nii esimeses kui ka laiendatud peres. Isad võivad pisendada emade ärevust selliste lausetega nagu „ta kaldub teemast kõrvale“ või „ta reageerib üle“. Selle asemel, et olla austav ja toetav, võivad isad kõik eelpool kirjeldatu kokku koguda ja kasutada seda ema vastu. See on isa võimalus tõestada, et ema on kohutav ema ja vähendada tema väärtust laste silmis.
COVID-19 kasutamine vägivalla vahendina
COVID-19 on avanud hulgaliselt uusi võimalusi vägivalla kasutamiseks. Isad võivad kasutada COVID-19 selleks, et lapsi emast võõrandada. Isad võivad keelduda oma laste tagasisaatmisest külaskäigult isa juurde viidates COVIDiga seotud muredele. Nad võivad takistada teistel pereliikmetel või lähedastel pere külastamist tuues põhjenduseks puuduvad desinfitseerimis- ja kaitsevahendid. Nad võivad süüdistada ema selles, et ta hoiab lapsi tahtlikult isast eemal, isegi kui ta järgib turvalisuse meetmeid. Samuti võib ta süüdistada ema katses nakatada teda COVID-iga. Isad võivad COVID-19 kasutada ka laste vastu. Näiteks ta võib ähvardada ärevat last, et „tahad haiglasse minna või?“. Isad võivad keelduda isolatsioonist nt „kui Sa ei käitu hästi, siis ma lähen välja, et Sinust eemale saada ja see on Sinu süü, kui ma haigeks jään“.
“Miski ei häiri mu lapsi”
Oleks tore, kui lapsi ei häiri sotsiaalne distantseerumine ja mure COVID-19 pärast. Võib-olla need lapsed eksisteerivadki. Sagedasti vägivaldsed isad kinnitavad, et nende lastel on kõik korras ja neid ei häiri laste vähene teadlikkus olukorra kohta. Mis võib omakorda tuleneda sellest, et nad ei tunne oma lapsi. Isad võivad tõlgendada oma laste käitumist enda keskselt (nt „ta tegi seda pigem selleks, et minuga olla“, mitte mõista, et lapsel endal on probleem) ja nii vähe tõenäoline, et sellise suhtumisega suudavad isad pakkuda lastele lapsekeskset tuge. Isad võivad näiteks pidevalt mängida või rääkida COVID-19-ga seotud uudistest, teadvustamata sellest tulenevat kahju. See aga võib omakorda põhjustada lastele ärevust, pinget ja muret.
Minu lapsed on võimatud
Programmi „Hoolivad isad“ grupijuhid on läbinud vastava väljaõppe ning harjunud kuulama isa vaenulikkust ja laste süüdistamist. Teadaolevalt on väärkohtlemise oluline riskifaktor meeste ettekujutus oma lastest kui probleemist. Isad võivad näiteks nimetada oma lapsi rikututeks ja kurdavad, et tema lapsed ei jäta teda kunagi rahule ja et lapsed meelega ei lähe magama, ei söö jne Tähele tuleb panna ka eskaleerumise märke isade pettumuses, karmide, füüsiliste ja / või vägivaldsete karistuste kasutamises ning tema ja laste vahelistes konfliktides. Oluline on aidata isadel muutuda lapsekesksemaks – mõista, et lastel on oma vajadused ja mured. Lapsed pole võimatud – see on võimatu olukord, millega lapsed peavad hakkama saama. Isad peavad leidma võimalusi oma laste toetamiseks sellel keerulisel ajal.
See üks laps on kõige hullem
Isadega genogramme tehes, mõtlevad ja küsivad grupijuhid kõige rohkem nende laste kohta, keda nende isad võivad sagedamini kahjustada. Need on tavaliselt lapsed, keda isad peavad keerulisteks. Lapsed, kellel on vaimse- või füüsilise tervise ja käitumisprobleemide tõttu suuremad vajadused, on suurema riskiga. Kasulapsed on ka suurema riskiga sattumaks meeste väärkohtlemise ohvriks. Neid mustreid tuleb tähele panna.
Kohatud ootused
Hästi – oleme realistlikud! Kõik vanemad üritavad sel raskel ajal välja töötada uusi rutiine ja reegleid. Selles kontekstis peaksid isad mõistma, et lapsed võivad eriolukorras olla ärevamad, rahutumad, ootustele mittevastavad, õnnetumad ja üldiselt tüütumad. Selline on reaalsus ja koguaeg tuleb teha koostööd, kui puuduvad sõbrad, kui puuduvad regulaarsed rutiinid ja aega tuleb veeta ainult oma perega. See aeg pole selleks, et esitada lastele kõrgeid ootusi või sundida lapsi tegema nii nagu kästakse, panna nutiseadmetele karmid piirid (mis on tõenäoliselt laste ainus viis sõpradega või teiste lähedastega ühenduse loomiseks) või lühendada karistuseks interneti aega või astuda lahingusse selle üle jne. Selle asemel on oluline, et isad oleksid eriti sallivad ja mõistvad. Isad peavad meeles pidama, et lapsed võivad stressile reageerida käitudes viisil, mis pole eakohane.
Aitame isadel selles uues reaalsuses orienteeruda – kui sellised väljakutsed on etteaimatavad, on need välditavad!
Julgustame isasid olema laste jaoks olemas ja lapsekesksed, mitte vältivad ja vanemakesksed!